Eesti taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 "Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine" keskendub taastuvate energiaallikate, eelkõige tuuleenergia, kiirele ja laialdasele kasutuselevõtule. See tegevus toetab Euroopa Komisjoni REPowerEU kava eesmärke, mis näevad ette taastuvenergia osakaalu suurendamist ja selle kiiremat kasutuselevõttu, et vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja parandada energiavarustuse julgeolekut. Kava raames oli Keskkonnaagentuuri tulemuseesmärgiks kaardistada hinnanguliselt kuni 1 000 MW potentsiaalse kogutootmisvõimsusega sobivaid täiendavaid alasid tuuleenergia arendamiseks.
Maismaal selgitati eelvaliku aladest välja need alad (u 500 km²), millele on vaja teha täpsemad analüüsid ja/või läbi viia elustiku uuringud. Selleks suunati tuvastatud sobilikele uuringualadele nahkhiirte, lendorava, linnustiku uuringud ja loodusdirektiivi taimestiku inventuurid. Uuringute eesmärk oli analüüsi tulemusel tuvastada optimaalsed potentsiaalsed tuuleenergeetika eelisarendusalad, mis tagaksid edasises etapis hinnanguliselt kuni 1 000 MW tuuleenergia tootmisvõimsuse.
Töös käsitletud uuringualasid prioriseeriti nii keskkonna- kui ka majandusmõju ja olemasolevate planeeringute seisukohast ning leiti alad, kus arendamine on erinevate tegurite koosmõjul põhjendatum. Samuti hinnati riigi- ja eramaa osakaalu uuringualadel, et hinnata, millised riigimaade alad on sobivad tuuleenergia arendamiseks ja võimalik kasutusse anda täiendava tootmispotentsiaali leidmise eesmärgi täitmiseks. Töö käigus täideti ja muudeti jooksvalt uuringualade eelisjärjestuse tabelit, milles ala sobivus või mitte sobivus potentsiaalseks tuuleenergeetika eelisarendusalaks baseerus iga uuringu lõpparuandes toodud eksperthinnangutel ja analüüsidel, olemasolevatel planeeringutel uuringualal või selle läheduses ning maa omandivormil.
Uuringualade põhiselt hinnati uuringute lõpparuannete alusel üle leitud loodusväärtustele potentsiaalselt toimivate mõjude leevendatavus ja lisati sellised piirkonnad potentsiaalsete eelisarendusalade piiresse ning saadi nn kollane tsoon. Kaitseministeeriumi tagasiside tulemusena välistati lõpparuande koostamise ajal täiendavalt üks ala.
Kõige sobilikumateks aladeks tuuleparkide rajamiseks osutusid Keskkonnaagentuuri hinnangul Türi, Pärnu, Väike-Maarja-Vinni, Türi-Kose-Paide, Türi-Põhja-Sakala, Haljala-Kadrina, Järva-Põltsamaa, Viljandi, Lääne-Harju, Türi-Rapla ja Türi-Järva. Sobivate alade kollase tsooni kogupindala on 118 km², sellest riigimaa pindala 64,7 km², millest omakorda RMK valitsemisel oleva ala pindala 59,8 km² ja Maa-ameti valitsemisel oleva ala pindala 4,9 km².
Tulemuseesmärgi täitmiseks seatud 1 000 MW kogutootmisvõimsuse saavutamiseks viidi nendel aladel läbi esialgsed arvutused, et hinnata potentsiaalset toodangut ning leiti võimalikud tuulikupositsioonid. Tootmispotentsiaali arvutamiseks kasutati kokkulepitult 7,2 MW võimsusega tuulikut. Leevendatavate alade piirides on võimalik hinnanguliselt paigaldada 220 tuulikut koguvõimsusega 1 584 MW, riigimaale 128 tuulikut koguvõimsusega 921,6 MW.
Väiksemad alad, mis teatud tingimustel hinnati samuti sobilikeks aladeks on Valga-Tõrva, Kose-Rae-Raasiku, Vinni-Alutaguse, Põhja-Sakala, Tõrva, Lüganuse-Viru-Nigula, Mulgi-Tõrva, Lääne-Nigula. Nende alade kogupindala on 37 km², sellest riigimaa pindala 24,7 km², millest omakorda RMK valitsemisel oleva ala pindala 24,2 km² ja Maa-ameti valitsemisel oleva ala pindala 0,5 km². Ligikaudse arvutuse alusel on võimalik paigaldada neile aladele 29 tuulikute koguvõimsusega 208,8 MW, riigimaadele arvestuslikult 24 tuulikut koguvõimsusega 172,8 MW.
Leevendusmeetmeid rakendades ja väiksemaid sobilikke alasid kasutusele võttes, on seega riigimaadele võimalik paigaldada hinnanguliselt 152 tuulikut tootmisvõimsusega 1 094,4 MW.
Projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.
märksõnad: taastuvenergia, taastuvenergeetika, tuuleenergia, tuuleenergeetika, tuulepark, planeering, analüüs, eelisarendusala, võimsus, nahkhiired, lendoravad, linnustik, loodusdirektiivi taimestik